Eesti Lennundusmuuseumi kogude korralduse põhimõtted 2023-2026

Missioon, ajalugu, toimepõhimõtted

Missioon

Eesti Lennundusmuuseumi missiooni kohta on koostatud eraldi dokument, mis sisaldab järgmisi eesmärke:

• Eesti ja maailma lennundusajaloo (ennekõike tehnika arenguloo seisukohast) jäädvustamine (Tartu, Eesti ja maailm)
• Lennutehnika ja õhukaitse arengu jäädvustamine pärast II Maailmasõda
• Lennunduse ja inseneeria propageerimine läbi haridustöö ja läbi koostöö Eesti Lennuakadeemiaga, läbi Eesti Lennupäevade korraldamise
• Lennundusmuuseumi kui tehnika ajalugu käsitleva teadmistepõhise turismikeskusega regionaalpoliitika tegemine

Muuseumi ajalugu

Eesti Lennundusmuuseum asutati 2000. aastal, eraalgatuse korras. Juriidiliseks kehaks on sihtasutus. Eesmärgiks oli valdkonna tähtsuse meeldetuletamine maa- ja mereasjanduse kõrval. Lennundusmuuseumist sai arvestatav muuseum tänu EAS-i toetusele läbi Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusskeemi, kus kolme projekti finantseerimisega rajati infrastruktuur, anagaarid ja soetati osa lennutehnikast. Pisteliselt on investeeringuid toetanud piiratud mahus Tartumaa Arendusselts koostöös PRIA-ga.

Lennundusmuuseumi esimeseks ekspositsiooniks sai Asutaja, Mati Meose , poolt üle antud lennutehnika mudelite kogu, osa maavaldusest ja kolmekorruseline hoone. Põhiülesandeks sai algperioodil reaalse lennutehnika soetamine ekspositsiooni. Eestis praktiliselt saadavat tehnikat polnud. Rahvusvaheliselt oli aga poliitiline situatsioon selline, et sõbralikud riigid olid valmis igati toetama Eesti Lennundusmuuseumi väljaarendamist, mida tuli ära kasutada.

Esimeseks tõsiseks eksponaadiks sai Politsei ja Piirivalveameti Lennusalga poolt üle antud Eestile Saksamaa poolt kingitud  helikopter Mi-8. Järgnesid rahvusvahelised koostööprojektid Poola Õhuväega (MiG-21bis, TS-11 Iskra, Su-22M4, Mi-2), Šveitsi Kaitseministeeriumiga( Mirage IIIRS), Ukraina Spetsekspordiga (Su-24, L-39, MiG-23MLD), Itaalia Õhuväega (F-104 Starfighter ASA), Rootsi Õhuväemuuseumiga, kes on nn. aegade lõpuni deponeerinud Eesti Lennundusmuuseumi kolm lennukit (SAAB Lansen 32, Draken 35 ja Viggen 37) ning Eesti Sõjamuuseumiga, kes on deponeerinud lennundusmuuseumis kaks lennukit ja õhutõrjetehnikat (An-2 ja F-4 Phantom II).

Õnnelikuks leiuks oli koostöö tekkimine Ühendkuningriigi lennukite restaureerimisfirmaga Jet Art Aviation (Harrier GR.3, Paavia Tornado ADV ja SEPECAT Jaguar). Oleme suutnud saavutada selle, et Eesti riiklikust sektoris kasutusel olnud ja arvelt mahavõetud lennukid ja helikopterid on jõudnud lennundusmuuseumi ekspositsiooni (SAAB-340, R-44, Tu-134A3, An-2, L-410 jne.)

Kokkuvõtteks on lennundusmuuseumi eksponaatide nimistus 38 lennukit (koos deponeeritutega) ja 5 helikopterit. Nimistus on Eestis paiknenud okupatsioonivägede maa-õhk raketid ja muu õhukaitse tehnika. Lennukite, helikopterite ja maa-õhk rakettide kogu suurendamine on saavutanud stabiliseerunud taseme. Kasutatud on ära kõik avanenud võimalused.

Eesti Lennundusmuuseum on korraldanud alates 2005. aastast Eesti Lennupäevasid. Koosseisude ja rahastamise puudulikkuse tõttu on lennundusmuuseum suutnud täita seadusepügalate nõuded alles 2022. aastal. Lennundusmuuseumi jätkusuutlikus sõltub järjest rohkem riigipoolsest toest.

Muuseumikogu (seisuga 30.12.2022) 

Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

Muuseumi koosseisude struktuur  puudub, kuna koosseisu nimekirjas on viimase ajani ainult arendusjuht, infosüsteemide projektijuht ja kassiir. 2022.a. lõpul palgati muuseumispetsialist, kes korraldab eksponaatide arvele võtmise, infosüsteemi MuIS sisestamise ja muud formaalsused. Lennundusmuuseum loodab 2024.a. tegevustoetuse saamise korral fikseerida koosseisude struktuuri ja vastutused. Ekspositsiooni seisukohalt on lennundusmuuseumi struktuur  kujunenud vastavalt eksponaatide iseloomule. Nii on asutatud järgmised osakonnad:

• Lennutehnika osakond (lennukid, plaanerid ja helikopterid)
• Merelennuväe osakond
• Mootorite osakond ja Lennuväljatehnika osakond
• Õhukaitseosakond (õhutõrje tehnika, maa-õhk raketid jne.)
• Mudelite osakond
• Lennujuhtimise (radarid) osakond (komplekteerimisel)
• Lennuväljade osakond (komplekteerimisel)

 Muuseumi koostöövõrgustik

Lennundusmuuseumi koostööpartneriteks on esmajoones Eesti Sõjamuuseum, Eesti Õhuvägi, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti lennundusettevõtted (Eesti Lennundusklaster). Eesti Sõjamuuseumiga on sõlmitud põhimõtteline kokkulepe, et lennundusvaldkonnas üksteist ei dubleerita ja õhusõidukeid ning õhukaitsetehnikat eksponeeritakse Eesti Lennundusmuusuemis.

Muuseumikogu täiendamine

Kogumise eesmärk

Põhieesmärgiks on Eesti territooriumil toimetanud lennunduse ja lennundustegelaste tegevuse kogumine, uurimine ja säilitamine, lennutehnika arenemisloo ja tehnilise ning füüsikalise sisu avamine lennundushuvilistele. Lennundusmuuseumi huviorbiidis on lennutehnika erinevate tüüpide konstruktiivsed ja aerodünaamilised erinevused ning funktsionaalsed tüübistikud nii tsiviil- kui militaarvaldkonnas. Huviorbiidis on lennundusega kaasnevate valdkondade kajastamine nagu seda on õhukaitse ja raketindus.

Kokkupuutekohad samas ainevaldkonnas tegutsevate muuseumitega

Põhiline kokkupuutekoht on Eesti Sõjamuuseumiga, kellega on paika pandud tihe koostöö. Edaspidi on kavas koostöö mitme ajaloo muuseumiga, kellede käsutuses on Eesti Vabariigi maailmasõjaeelset ja aegset materjali.

Kogu täiendamise üldpõhimõtted

Muuseumi kogu koostamisepõhimõtete kohta on koostatud dokument „Muuseumikogu koostamise põhimõtted“. Muuseumi ekspositsiooni  täiendatakse annetuste/kinkimiste, deponeerimise ja ostmise tulemusel. Lennundusmuuseum lähtub kogude täiendamisel järgmistest põhimõtetest:

• Muuseum võtab vastu ainult neid pakkumisi, mis vastavad lennundsumuuseumi profiilile, kogumispõhimõtetele ja hoiustamistingimustele
• Muuseum ei soovi dubleerida teiste muuseumite kogumisvaldkondade ja kogumispoliitikaga
• Muuseum eelistab tehniliselt korrasolevat tehnikat (vähemalt väliselt).

Kogu täiendamise sisulised kriteeriumid

Lennundusmuuseum hindab kogudesse vastuvõetavaid museaale lähtuvalt kogude arendamise vajadusest, tehnilisest korrasolekust, tehnilisest eripärast või valdkonnas pälvitud ajaloolisest tähtsusest. Kindlasti on määravaks kriteeriumid:

• Päritolu
• Rariteetsus
• Tehniline seisund ja komplektsus
• Maksumus 

Kogu hetkeseis ja täiendamise vajadus

• Esemekogu
• Õhusõidukid

Uurimisseis

Ekspositsioon koosneb lennundusmuuseumile kuuluvast lennutehnikast ja deponeeritud lennutehnikast. Kogu on kantud esmaste andmetega infosüsteemi MuIS. Kogu täiendamine ja kirjeldamine toimub järjepidevalt. Kogu on avatud uurimisallikana erineva tasemega uurijatele alates üliõpilastöödest kuni inseneriuuringuteni.

Kogu kirjeldus

Kogu loomisega alustati koheselt pärast Eesti Lennundusmuusuemi asutamist. Asutaja kindel seisukoht oli, et ilma reaalse lennutehnikata ei saa lennundusmuuseumi tõsiselt võtta ja ei pälvita külastajate huvi. Esimeseks reaalseks eksponaadiks oli Politsei ja Piirivalveameti Lennusalga helikopter Mi-8, mis anti pidulikult üle 2002.a.. Järgnesid:

• Poola projekt (3 lennukit ja helikopter)
• Ukraina projekt (3 lennukit)
• Šveitsi projekt (1 lennuk)
• Itaalia projekt (1 lennuk)
• Eestist ja sõbralikest riikidest üksiksoetused.

Kokkuvõtteks on MuiS-i kantud 26 lennukit, plaanerit ja motoriseeritud lennuvahendit ning 4  helikopterit.

Täiendamise põhimõtted

Lennutehnikat soetatakse või võetakse pakutavat vastu kui lennutehnika on vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega

Täiendamise vajadus

Muuseumi kogu täiendamine jätkub planeeritult kui ka juhukogumisena vastavalt muuseumikogu koostamise põhimõtetele. Muuseum on jõudnud seisu, kus õhusõidukite soetamise võimalused on väga piiratud. Sisulist poolt võivad piirata majanduslikud ja paigutamise võimalused. 2022. aastal lisandus piiravaks tingimuseks ja tõenäoselt pikaks ajaks ka sõda Ukrainas.

• Raketid

Uurimisseis

Kogu koosneb lennudusmuuseumile kuuluvatest maa-õhk rakettidest, nende transpordikonteineritest ja stardiseadmetest. Kogu pärineb nõukogude ajast. Kogutud raketikomplekside analoogid paiknesid Eesti territooriumil. Soetatud on nad Tsehhi demilitariseerimise ettevõttest. Kogu on kantud esmaste andmetega infosüsteemi MuIS. Kogu täiendamine ja kirjeldamine toimub järjepidevalt. Kogu täiendamise võimalused on minimaalsed, kuna Eestil puudub vastav võimekus. Kogu on avatud uurimisallikana erineva tasemega uurijatele alates üliõpilastöödest kuni inseneriuuringuteni.

Kogu kirjeldus

Kogu loomisega alustati koheselt pärast Eesti Lennundusmuuseumi asutamist. Asutaja kindel seisukoht oli, et ilma reaalse raketitehnikata ei saa lennundusmuuseum anda kvalifitseeritud ülevaadet Eesti territooriumil paiknenud õhukaitsesüsteemidest. Esimesteks reaalseteks eksponaatideks olid kompleksid SA-2, SA-3/SA-125, S-200. Kokkuvõtteks on MuiS-i kantud 16 maa-õhk raketti ja nendega seotud eset.

Täiendamise põhimõtted

Raketitehnikat soetatakse või võetakse pakutavat vastu kui raketitehnika on vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega.

Täiendamise vajadus

Muuseumi kogu täiendamine jätkub planeeritult kui ka juhukogumisena vastavalt muuseumikogu koostamise põhimõtetele. Sisulist poolt võivad piirata majanduslikud ja paigutamise võimalused. Teravat rakett-eksponaatide täiendamise vajadus puudub. Selgelt piiritletud vajadus on komplekside SA-3 ja S-200 stardiseadmed, kuna hetkel paiknevad raketid puitraamidel.

• Mootorid

Uurimisseis

Kogu koosneb lennudusmuuseumile kuuluvatest erinevatest mootori tüüpidest ja annab mõningase ülevaate lennutehnika mootorite arenguloost. Kogu on kantud 2022.aasta lõpuks esmaste andmetega infosüsteemi MuIS. Kogu täiendamine ja kirjeldamine toimub järjepidevalt. Kogu on avatud uurimisallikana erineva tasemega uurijatele alates üliõpilastöödest kuni inseneriuuringuteni.

Kogu kirjeldus

Kogu loomisega alustati koheselt pärast Eesti Lennundusmuusuemi asutamist. Asutaja kindel seisukoht oli, et ilma reaalse moorite koguta ei saa lennundusmuuseumi tõsiselt võtta ja ei pälvita külastajate huvi.

• Kogu sisaldab erineva põlvkonna reaktiivmooreid, kolbmootoreid ja turbiine ja seonduvaid rduktoreid.

Kokkuvõtteks on MuiS-i kantud 20 erinevat lennuki, helikopteri ja raketimootorit.

Täiendamise põhimõtted

Mootoreid ja nendega seotud seadmeid soetatakse või võetakse pakutavat vastu kui pakutav tehnika on vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega.

Täiendamise vajadus

Muuseumi kogu täiendamine jätkub planeeritult kui ka juhukogumisena vastavalt muuseumikogu koostamise põhimõtetele. Sisulist poolt võivad piirata majanduslikud võimalused.

• Lennuväljatehnika

Uurimisseis

Kogu koosneb lennundusmuuseumile kuuluvast lennuväljatehnikast, mis on seotud lennundusmuuseumi eksponaatidega või Tartu Raadi,  Ülenurme või Tallinna lennujaamades kasutatud tehnikaga.

Kogu on kantud 2022.aasta lõpuks esmaste andmetega infosüsteemi MuIS. Kogu täiendamine ja kirjeldamine toimub järjepidevalt.

Kogu on avatud uurimisallikana erineva tasemega uurijatele alates üliõpilastöödest kuni inseneriuuringuteni.

Kogu kirjeldus

Kogu loomisega alustati koheselt pärast Eesti Lennundusmuusuemi asutamist.

Põhilisteks eksponaatideks on:

• Lennukite pukseerimisseadmed
• Lennukite piloodikabiini trapid/redelid
• Hüdrotõstukid

Täiendamise põhimõtted

Lennuväljatehnikat soetatakse või võetakse pakutavat vastu kui lennuväljatehnika on vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega.

Täiendamise vajadus

Muuseumi kogu täiendamine jätkub planeeritult kui ka juhukogumisena vastavalt muuseumikogu koostamise põhimõtetele. Sisulist poolt võivad piirata majanduslikud ja paigutamise võimalused. Hetkel soovib Tallinna Lennujaam lennundusmuuseumile üle anda komplekti erinevaid lennuvälja hooldusseadmeid.

• Mudelid

Uurimisseis

Kogu koosneb lennundusmuuseumile kuuluvast mudel-eksponaatidest. Eksponaatide arv küündib 650-ni. Mudelid on skaalas 1:28, 1:32, 1:35, 1;72, 1:144 ja käsitlevad lennundust ja raketindust alates II Maailmasõjast tänapäevani. Ekspositsioon esmaste andmete baasil kandmine infosüsteemi MuIS on kavandatud aastal 2023. Ekspositsiooni  täiendamine ja kirjeldamine toimub järjepidevalt. Ekspositsioon on avatud uurimisallikana erineva tasemega uurijatele alates üliõpilastöödest kuni inseneriuuringuteni.

Kogu kirjeldus

Ekspositsiooni  loomisega alustati koheselt pärast Eesti Lennundusmuuseumi asutamist. Asutaja andis oma kogu asutamiskapitalina üle lennundusmuuseumile.

Täiendamise põhimõtted

Mudeleid soetatakse või võetakse pakutavat vastu kui mudelid on vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega

Täiendamise vajadus

Mudelite ekspositsiooni täiendamine jätkub planeeritult kui ka juhukogumisena vastavalt muuseumikogu koostamise põhimõtetele. Sisulist poolt võivad piirata paigutamise võimalused.

• Radarid

Uurimisseis

Kogu koosneb lennundusmuuseumile kuuluvatest lennuvälja, lennukite ja rakettide radaritest. Kogu on kantud esmaste andmetega infosüsteemi MuIS. Kogu täiendamine ja kirjeldamine toimub järjepidevalt. Kogu on avatud uurimisallikana erineva tasemega uurijatele alates üliõpilastöödest kuni inseneriuuringuteni.

Kogu kirjeldus

Kogu loomisega alustati koheselt pärast Eesti Lennundusmuuseumi asutamist. Esimesteks radariteks olid Tartu ja Pärnu lennuväljade radarid. Hiljem lisandusid ka lennukite ja rakettide radarid.

Täiendamise põhimõtted

Radareid soetatakse või võetakse pakutavat vastu kui radaritega seotud tehnika  on vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega.

Täiendamise vajadus

Muuseumi kogu täiendamine jätkub planeeritult kui ka juhukogumisena vastavalt muuseumikogu koostamise põhimõtetele. Sisulist poolt võivad piirata majanduslikud ja paigutamise võimalused. 

• Piloodivarustus

Uurimisseis

Kogu koosneb lennundusmuuseumile kuuluvatest eri riikide pilootide komplektsest varustusest (kiiver, kostüüm jalanõud, spetsvarustus jne). Kogu kantakse esmaste andmetega infosüsteemi MuIS 2022.a. lõpuks. Kogu täiendamine ja kirjeldamine toimub järjepidevalt. Kogu on avatud uurimisallikana erineva tasemega uurijatele alates üliõpilastöödest kuni inseneriuuringuteni.

Kogu kirjeldus

Kogu loomisega alustati koheselt pärast Eesti Lennundusmuuseumi asutamist. Esimeseks reaalseks eksponaadiks oli Õhuväeülema Teo Krüüneri kõrghävitaja piloodikomplekt. Tänaseks kuuluvad kogusse Eesti Õhuväe helikopteripilootide varustus. Kokkuvõtteks on MuiS-i kantud 8 komlekti piloodivarustust.

Täiendamise põhimõtted

Piloodivarustust soetatakse või võetakse pakutavat vastu kui piloodivarustus on vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega.

Täiendamise vajadus

Muuseumi kogu täiendamine jätkub planeeritult kui ka juhukogumisena vastavalt muuseumikogu koostamise põhimõtetele. Sisulise ega majandusliku poole pealt piiranguid pole.

Kogude täiendamise

Kogu täiendamise protseduurid

Muuseumi kogude täiendamise eest vastutab arendusjuht, kes vastavalt uurimisteemadele, haridusprogrammidele või ettevalmistavatele näitustele koostab eksponaatide soetamise kavasid ja temaatilisi kogumisaktsioone. Museaali dokumenteerimiseks vajaliku info kogumise eest vastutab konkreetne koguja. Koguja paneb kirja kogutava materjali kohta käiva informatsiooni, milleks on üleandja ja varasemate kasutajate või omanike andmed, valmistamise või tootmise aja, asjassepuutuva legendi ja orienteeruva väärtuse. Muuseumi juhataja kinnitab muuseumikgu täiendamise komisjoni. Komisjon hindab pakutava või kogutava  võimaliku eksponaadi väärtust  ning sobivust kogusse. Hetkel tegeleb sellega muuseumi juhataja ainuisikuliselt.

Juurdekasvu võimaluste analüüs

Lennundusmuuseumi siseruumides kui territooriumil on ruumi piiratult. Puudus on soojadest reguleeritava temperatuuriga siseruumidest. Digitaalsena omandatud materjali ja museaalide digitaalseid koopiaid hoiustatakse MuIS-i digihoidlas. Tööjõu vajadus Eesti Lennundusmuuseumis on suurim lahendamata probleem, et muuseum saaks pakkuda kvaliteetset kogemust külastajatele, säilitada oma kogud ja eksponaadid ning arendada oma tegevust ja teenuseid. Töötajad on oluline ressurss muuseumi edukaks toimimiseks ja selleks, et muuseum saaks täita oma hariduslikke, kultuurilisi ja turismiga seotud eesmärke:

• Külastajate teenindamine: Muuseumi külastajate teenindamine nõuab töötajaid, kes suudavad pakkuda teavet eksponaatide kohta, korraldada ekskursioone, müüa pileteid ja anda juhiseid. Klienditeenindus on oluline, et muuseumi külastajad tunneksid end teretulnuna ja saaksid vajalikku abi.
• Ohutus ja järelevalve: Muuseumis on vaja personali, et tagada külastajate ohutus ja eksponaatide säilimine. Töötajad võivad jälgida külastajate käitumist, ennetada õnnetusi ja reageerida hädaolukordadele.
• Haridusprogrammid: Kui muuseum pakub haridusprogramme, eriti koolidele ja gruppidele, on vaja töötajaid, kes saavad programme koostada ja juhtida, õpilasi õpetada ja aidata kaasa õppekogemusele.
• Avalikud üritused ja tegevused: Kui muuseum korraldab avalikke üritusi, nagu kontserdid, töötoad või erinäitused, on vaja personali, et need üritused saaksid edukalt ja ohutult toimuda.
• Haldus- ja hooldustööd: Muuseumi haldamiseks ja hooldamiseks on vaja personali, kes vastutab eksponaatide hoolduse, hoonete korralduse, territooriumi ja angaaride hoolduse ja muude igapäevaste ülesannete eest.
• Muuseumi arendamine ja turundus: Muuseumi arendamise ja turundusega tegelemine, sealhulgas uute näituste kavandamine, turundusstrateegiate elluviimine ja koostöö sponsoritega, nõuab spetsialiste ja töötajaid, et muuseum saaks laieneda ja külastajatele atraktiivsemaks muutuda.

Väljapääsuks on teiste muuseumite muuseumispetsialistide kaasamine ja võimaluse korral põhikohaga töölevõtmine.

Kogu sisuline analüüs ja väärtuste hindamine

Hetkel on rõhk kogude kirjeldamisel, digiteerimisel ja korraliste inventuuride läbiviimisel

Museaalide väljaarvamine kogust

Museaalide kogust väljaarvamise osas lähtutakse Muuseumiseadusest. Inventuuri käigus fikseeritakse museaalide seis.

Muuseumikogu dokumenteerimine

• Kogu dokumenteerimise meetod

Muuseumikogude dokumenteerimseks kasutatakse infosüsteemi MuIS. Aastani 2022 puudus Lennundusmuuseumis eksponaatide dokumenteerimise kord. Käesoleval hetkel toimub kogude kirjeldamine vastavalt MuIS-i pakutud võimalustele.

• Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine

Vastuvõtuaktid, väljaandmisaktid allkirjastatakse üleandja-vastuvõtja poolt ja kinnitatakse muuseumi juhataja poolt. Allkirjastamine püütakse korraldada digitaalselt. Aktide väljatrükid paigutatakse juhataja arhiivi. Inventuurid koostatakse MuIS-is ja viiakse läbi kogupõhiselt. Inventuurinimekirjad ja märkused säilitatakse digitaalselt. Inventuuri kokkuvõte ja puuduvate museaalide nimekiri säilitatakse paberkandjal juhataja arhiivis. Hetkel tegeleb selle valdkonnaga tööle vormistatud muuseumispetsialist.

• Objektide vastuvõtmine

Objekti kogumisel paneb koguja kirja üldise tulmelegendi. Fikseeritakse asjassepuutuvate isikute nimi ja personaalsed andmed. Andmed sisestatakse objektide registreerimisel muusuemi infosüsteemi. Muuseumikogude täiendamise komisjon vaatab objektid üle ja langetab otsuse nende kogusse vastuvõtmise kohta. Kogusse vastuvõtmise vormistab infosüsteemide spetsialist. Museaalide kirjeldamisel kasutatakse MuIS-i võimalusi ja lähtutakse museaalide kirjeldamise juhendist.

• Museaalide liikumine ja ajutine kasutamine

Erandjuhul võidakse museaale laenata füüsilistele või juriidilistele isikutele. Museaali laenaja  esitab infosüsteemide spetsialistile deponeerimistaotluse ja garantiikirja, kus on esitatud põhjendus laenamise eesmärkide kohta. Vormistatakse väljaande akt, mille allkirjastavad üleandja ja vastuvõtja ning mille kinnitab muuseumi juhataja. Museaalide väljaandmine ja tagastamine dokumenteeritakse MUiS-is.

• Inventuuride läbiviimine

Inventuure korraldatakse kogupõhiselt vähemalt kord 5 aasta jooksul.

• Säilitusprotseduurid

Säilitusprotseduurid dokumenteeritakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. Dokumendid säilitatakse muuseumi arhiivis. Kliimaseiret ei teostata majanduslikel ja tehnilistel põhjustel.

• Museaali muuseumikogust väljaarvamine ja hoiule võetud asja tagastamine

Museaali väljaarvamine muuseumikogust toimub vastavalt Muuseumiseaduses kehtestatud korrale. Väljaarvamisaktid säilitatakse paberkandjal juhataja arhiivis. Hoiule võetud asi tagastatakse omanikule tagastamisaktiga. Museaalide väljaarvamine ja hoiule võetud asja tagastamine dokumenteeritakse MUiS-is.

Muuseumikogu kasutamine

Rollid ja vastutus

Muuseumi kogu kasutamise eest vastutab 2022.a. lõpuni lennundusmuusumi juhataja, alates 2023.a. varahoidja.

Säilitamine

Säilitustegevuses on esiplaanil kogude kahjustuste ennetamine ja museaalide eluea pikendamine. Lennundusmuuseumis on neli gruppi eksponaate, mis kõik asuvad erinevates tingimustes.

• Lennutehnika, mootorid ja lennuväljatehnika asuvad katuste all, kuid on temperatuuri ja niiskusetasmete kõikumise meelevallas. Need tingimused on keskpärased. Lennukeid peab kaks korda aastas pesema (tolm) ja metallpindasid korrasiooni eest kaitsma. Eksponaadid on kaitstud päikese ja sademete eest. Ainuke tingimuste parandamise võimalus on angaaride katused varustada lumetõketega.
• Suuremõõtmeline lennutehnika, mis asub lageda taeva all seisuplatsidel. Neid tingimusi parandada ei saa. Lennukeid tuleb aastas pesta kaks korda ja kaitsta sammaldumise eest.

Sellistes tingimustes on hetkel ka õhutõrjetehnika (raketid jne.). Õhutõrje osakonnale on vaja ehitada angaar.

• Mudel-eksponaadid asuvad ühes kütmata hoones ja ühes küttega hoones. On võetud teadmiseks, et plastikmudelid peavad talvel asuma vähemalt +5C ruumides, kuid ühes hoones me seda hetkel kindlustada ei suuda.

Rollid ja vastutus

Museaalide ja säilikute dokumenteerimist 2022.a. keskpaigani vastavate spetsialistide puudumise tõttu ei toimunud. Ekspositsiooni kogumise, eksponeerimistingimuste loomise ja eksponaatide säilimise eest vastutas muuseumi juhataja. Alates 2022.a viimasest kvartalist on võetud palgale muuseumitöö spetsialist, kes korraldab museaalide ja säilikute vastuvõtmise dokumenteerimist ja muuseumide infosüsteemi kandmist. Lennundusmuuseum esitab Kultuuriministeeriumile tegevustoetuse taotluse, et saaks palgata tööle muuseumi spetsialistide minimaalne kooslus muuseumitöö põhirollide täitmiseks.

Turvalisus

Hooned ja territoorium on varustatud turvasignalisatsiooniga. Kõrvaliste isikute sissepääs ametiruumidesse on välistatud.

Toimepidevus

• Täpsem muuseumikogusid puudutav ohuplaan on koostamisel.
• Riskianalüüs on koostatud.
• Riskianalüüsi on tutvustatud kõigile olemasolevatele töötajatele.
• Toimepidevus on ennekõike sõltuv riigipoolse rahastamisest ja sellest tekkiva muuseumi mehitamise võimalustest.

2023.a. september
Koostas: Mati Meos