Uudised ja press

Meenutuseks!

55 aastat tagasi 31. detsembril 1968, tegi esmalennu maailma esimene ülehelikiirusega reisilennuk Tu-144 (2 kuud varem kui Concorde). Helikiiruse ületas 5. juulil 1969.Tugeva ideoloogilise surve all kiirustamine nõudis lõivu ja projekt sisuliselt ebaõnnestus. Ehitati kokku 16 lennukit.

70 aastat tagasi, 20. novembril 1953.a., ületas US Mereväe katselendur Albert Scott Crossfield eksperimentaalsel rakettlennukil Douglas D-558-2 Skyrocket ajaloos esmakordselt horisontaallennul kahekordse helikiiruse (Mach 2). Hiljem oli Albert Scott Crossfield rakettlennuki X-15 üks katselenduritest.

70 aastat tagasi, 12. detsembril 1953 a., nihutas US Õhuväe katselendur Charles Elwood „Chuck! Yeager konkureerival eksperimentaallennukil Bell X-1A kiirusrekordi juba Mach 2,44-ni. Bell X-1A oli eksperimentaallennuki Bell X-1, millega Chuck Yeager ületas 14. oktoobril 1947 esimese inimesena horisontaallennul helikiiruse, edasiarendus.

70 aastat tagasi 18. mail 1953.a. ületas Chuck Yeageri elukaaslane Jacqueline Cochran esimese naisena helibarjääri.

120 aastat tagasi 17.detsembril 1903. aastal tegid esimese mootorlennu vennas Orville ja Wilbur Wrightid.

28.04.2023 hommikul maandus Eesti Lennundusmuuseumi lennuplatsil Läti Õhuväe erivarustusega An-2, pardal Läti Kaitseväe ülem kindralleitnant Leonids Kalninš. Pärast töövisiiti lahkus An-2 pärastlõunal Eestist. Täienduseks võib lisada, et Leonids Kalninš läbis 2013.a. Balti Kolledzis Tartusš peastaabi ohvitseride kursuse.

Vaata Lennundusmuusuemi ettekannet Riigikogu Kultuurikomisjonis 22.03.2022

Sihtasutuse Jaan Tõnissoni Postimehe fond juht Mart Raudsaar vestleb saates «Raudsaare dialoogid» ühe tuntud või tähelepanuväärt inimesega. Tänaseks külaliseks on Eesti Lennundusmuuseumi asutaja ja juht Mati Meos.

Arvydas Sabrinskas, a member of the Lithuanian flight group, who visited the Estonian Aviation Days, lost his life in a plane crash when he returned home. The Estonian Aviation Museum extends its condolences to the members of the Lithuanian flight group and to the relatives of Arvydas Sabrinskas.

23.07.20 saabus helikopter Robinson R44 Õhuväe korraldamisel Eesti Lennundusmuuseumi. Helikopter on varustatud pontoonidega. Helikopter on väga heas korras ja annab muuseumi ekspositsiooni Eesti lennunduse osale olulist kaalu. Vaata Reporteri videot.

22.07.20 toimus Eesti Lennundusmuuseumis Eesti Lennuakadeemia ja Lennundusmuuseumi esindajate kohtumine teemal „Koostöö edendamise võimalused“. Kohal olid lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, lennundusmuuseumi juhataja Mati Meos ja lennuakadeemia juhtivad spetsialistid. Lennundusmuuseumi juhataja tegi kohtumise osalejatega kiire ringkäigu lennundusmuuseumis. Kohtumine oli sisukas ja leiti mitmeid teemasid, millede raames saaks koostöös projekte defineerida ja neid realiseerida.

20.07.20 korraldatud Eesti Õhuväe 101. aastapäevale pühendatud pidulikul rivistusel Ämari lennubaasis anti Eesti Lennundusmuuseumi juhatajale üle relvastusest maha võetud helikopter Robinson R44 võtmed.

Tartumaine – see on tunne, atmosfäär, elamused, koosveedetud hetked ja muidugi ka siinsed inimesed. Tartu turismiveeb Visit Tartu tutvustab sel suvel mitmeid toredaid tartumaiseid tegijaid ja meil on hea meel, et esimesena tutvustatakse Eesti Lennundusmuuseumi ja selle looja lugu.

Ajal, kui Eesti Lennupäevad 2020 ettevalmistused käisid täie hooga, telliti hooldusmeeskonna, liikluskorraldajate ja turvateenistuse tarbeks Baggi CF Z10. CF Moto Eesti abil ja toetusel saabus masin 24.04.2020 Lennundusmuuseumisse.

Tähtpäev! Boeing 787 Dreamliner 10 aastane! 15.12.2009.a. tegi oma esimese katselennu tänapäeva üks innovaatilisem reaktiivreisilennuk Boeing 787 Dreamliner. See on maailma esimene laiakereline komposiitstruktuuriga reaktiivreisilennuk.

Lennuliinidel võeti lennuk kasutusse juba 2011.a. Toodetakse kolme varianti: 787-8 (mahutuvusega max 359 reisijat), 787-9 (max 402 reisijat) ja 787-10 (max 440 reisijat). Stardikaalud on vastavalt 228-254 t. Meeskond on 2-liikmeline. Vajab lennurada pikkusega 2800 m. Max lennukaugus kuni 14 000 km. 2019. a. novembriks oli tellimusi laekunud 1487 ja neist toodetud 918 lennukit.

ESAP-i (Eesti Sõjaajaloo Pärandi Selts) liikmete tutvumisreis Rootsi ja Soome (25.-28. november 2019). Tutvumisreisi programm oli järgmine: Landsorti rannakaitse kahuri kompleks, Rootsi tankimuuseum Arsenalen, Vaasa muuseum, Rootsi Sõjamuuseum, Soome Õhukaitse muuseum. Loe lähemalt.

Eesti Lennundusmuuseumi esinduse tutvumisreis Hispaania lennundusmuuseumi Museo de Aeronautica y Astronautica. 18. novembril 2019.a. külastas Eesti Lennundusmuuseumi esindus Hispaanias Madriidi külje all (10,5 km) paiknevat lennundusmuuseumi (Museo de Aeronautica y Astronautica). Tegemist on riikliku ja Euroopas ühe suurema lennundusmuuseumiga (10 x suurem kui Eesti Lennundusmuuseum). Muuseum asub vana Cuatro Vientos õhuväebaasi territooriumil. Avatud on aastaringselt iga päev kell 10.00 – 14.00, välja arvatud esmaspäev. Loe lähemalt.

30. oktoobril 2019 saabus Lennundusmuuseumi Inglismaalt ründelennuk SEPECAT Jaguar. Lennuki valmistas museaaliks ette Ühendkuningriigi restaureerimisettevõte Jet Art Aviation Ltd. Jaguar loodi Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa koostöös maavägede toetuslennukiks ja taktikaliseks tuumarelvakandjaks. Lennuki prototüüp tõusis esmakordselt õhku 1968.a. ja relvastusse võeti 1973.a. Tootmine lõpetati 1981.a. Kokku toodeti 543 lennukit ja nad olid relvastuses Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Ekvadori, Nigeeria ja Omaani õhuvägedes. India Õhuväed kasutavad lennukit ka tänapäeval. Lennukit on kasutatud paljudes relvakonfliktides. Maksimaalne stardikaal on 15,7 t ja tühikaal on 7 t. Relvastus on mitmekesine ja sellesse võib kuuluda erinevaid tuumarelvi. Lennuki monteerisid kokku Lennundusmuuseumi töötajad oma jõududega ja lennuk on muuseumi ekspositsioonis alates 9. novembrist 2019.

SEPECAT Jaguari esmaesitlus toimub Eesti Lennupäevadel 2021.

Vaata pildigaleriid Facebookis

27.08.2019 – 01.09.2019 toimus Moskva lennundusnäitus MAKS-2019. Eesti Lennundusmuuseumi esindajad külastasid neid üle ühe aasta korraldatavaid  Moskva Lennupäevi. Eksponeeritud oli, nagu ikka, Venemaa kui lennunduse suurriigi ajalugu ja tänapäev. Mõningate eranditega koosnes ekspositsioon ja osalejate nimekiri oma riigi esinejatest, välisosalejaid oli väga vähe. Ilmselgelt lasub korraldajate õlgadel Venemaale rakendatud sanktsioonide pitser. Arvukaid ajaloolisi eksponaate esindas teiste hulgas juba ka reklaampalakatil olev ülehelikiirusega reisilennuk Tu-144. Loe lähemalt

18.06.2019 omandas Eesti Lennundusmuuseum kahemootorilise kuuekohalise väikereisilennuki Aero Commander 680 FL. Esimene Aero Commanderi variant startis 1948.a. Aastatel 1951-1986 toodeti lennuki nii tsiviil kui militaarvariante üle 3100. Omandatud lennuk vajab lennundusmuuseumisse toimetamist ja põhjalikku remonti.

27. mail 2019 saabus Lennundusmuuseumi Õhuväe saadetis – täppislähenemisradar PN-671.Radar on võetud ekspluatatsioonist maha ja antakse üle Lennundusmuuseumile, kus ta paigutatakse püsiekspositsiooni. Õhuväelased monteerisid radari ka kokku. Radari pidulik üleandmine toimub Eesti Lennupäevadel 2019.

Playtech Estonia OÜ Tartu rahva Kevadgrill ja Playtech 20 tähistamine Lennundusmuuseumis 24.05.2019

23. mail 2019 tegi briti armee ründekopter Agusta Westland Apache (AH -64) „ luurelennu“ Eesti Lennundusmuuseumi. Lennu eesmärgiks oli maandumistingimuste täpsustamine osavõtuks Eesti Lennupäevadel 2019.

29. aprillil 2019 külastas Eesti Lennuakadeemiat ja Eesti Lennundusmuuseumi inglasest maailmakuulus seikleja James Ketchell, kes on oma gyrokopteriga ümbermaailmareisil. 37. aastase Ketchelli seekordne seiklusplaan näeb ette 6 kuu kestvusega 22 800 meremiilist lendu üle 13 erineva maa ja oma reisil on tal plaanis inspireerida vähemalt miljonit noort inimest. Ta tegi vahemaandumise Tartu Ülenurme Lennuväljal, pidas Eesti Lennuakadeemias loengu motivatsioonist kui sellisest ja lõpetuseks külastas Eesti Lennundusmuuseumi. Siin mõned Ketchelli varasemad seiklused – 2010.a. ületas ta üksinda paadis Atlandi ookeani (110 päeva), 2011.a. tõusis Mount Everesti tippu, 2013.a. sõitis jalgrattaga ümber maakera. Tehkem järele!

Leader 05.03.2019 laadis Jet Art Aviation Ltd (Ühendkuningriik) Selbys veokile demonteeritud muudetava tiivanoolsusega hävitaja Panavia Tornado F3. Lennuk alustas Tilbury sadamast laeval teed Eesti poole 06.03.2019 ja jõudis Eestisse 12.03.2019. Transpordi korraldas Kaarlaid OÜ. Lennuki mahalaadimine toimus Lennundusmuuseumis 13.03.2019 ja selle kokkumonteerimine toimus 25.-29 aprillil. Monteerimistöid teostas Ühendkuningriigi firma, kust lennuk osteti, Jet Art Aviation Ltd 3-liikmeline meeskond koosseisus tegevjuht Chris Wilson, tegevjuhi abi ja turundusjuht Cameron Wingate ning tehnik-praktikant Cameron Farley.

Panavia Tornado F.3 pidulik esmaesitlus toimub Eesti Lennupäevad 2019 (8.-9. juuni) programmi raames.
Lennuki hankimise projektile andis toetava hinnangu Tartumaa Arendusselts ja projekti rahastati 50% mahus Eesti Leader-meetme Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusprogrammist: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse. Projekti eesmärgiks on arendada teadmistepõhist turismi. Lennuk saab olema Lennundusmuuseumi kui Eesti Lennuakadeemia õppebaasi oluliseks eksponaadiks. Lennuki eksponeerimisega tutvustatakse külastajatele maailma inseneriloomingu üht edulugu ning propageeritakse inseneriharidust ja lennundusvaldkonda.

23. septembril 2018 suundus Eesti Lennundusmuuseumi hävitaja MiG-21bis Pärnusse, et olla üks filmi “Tulilind” staaridest. Filmi lennundusega seotud kaadrid filmitakse Pärnu lennuväljal ja selle säilinud betoneeritud angaarides. Lennuk on filmivõtetel orienteeruvalt ühe nädala.

9.-10. juuni 2018.a. toimusid Eesti Lennupäevad 2018. Need lennupäevad olid planeeritud keskseks sündmuseks juubeli “Eesti Vabariik 100” tähistamistriloogias aastatel 2017/2018/2019.

16. märtsil 2018.a. saabus Lennundusmuuseumisse Inglismaalt pärit vertikaalstardi ja –maandumisega (V/STOL) hävitus- ründelennuk
Harrier GR.3 XZ994. Harrieri tüüp on olnud praktiliselt ainukene ja kindlasti seni kõige õnnestunum vertikaalstardi ja –maandumisega lennuk, mis on vastu pidanud kõikidele aja proovidele. Lennuki idee autorid on inglased. Lennuki konstruktsioon põhineb Pegasus-tüüpi reaktiivmootoril, mille väljundi kuumad gaasid toidavad tagumisi pööratavaid väljunddüüse ja mille turbiiniga samal teljel paikneva õhu kompressor toidab eesmisi pööratavaid väljunddüüse. Lennuki arendusse kaasati ameeriklased. Kokku on Inglismaal ja USA-s toodetuid Harrieri perekonna lennukeid umbes 825. Muuseumi eksponaatide seas on Harrier GR.3 esimene Inglismaa päritoluga lennuk.

Vertikaalstardi ja –maandumisega lennukite viimane sõna on USA-s väljatöötatud hävitaja F-35B Lighting II. See lennuk lendab juba üle helikiiruse ja on ka nn. „nähtamatu“. Lennuk on võetud juba mitme riigi poolt relvastusse.

30. augustil 2017 saabus Eesti Lennundusmuuseumi Politsei ja Piirivalveameti Lennusalgas kasutusest maha võetud seirelennuk L-410 UVP. Lennuk on toodetud Tšehhoslovakkias 1981. aastal, kasutuses olnud Saksamaal ja kingitud Eestile 1992. aastal.

Reisi- ja kaubalennuk L-410 on projekteeritud ja toodetud Tsehhoslovakkias. Lennuk oli mõeldud väljavahetamaks lennukitüüpi An-2. Esimene lend toimud 16.aprillil 1969 ja seeriatootmisse läks lennuk 1970.a. Tootmine jätkub tänaseni. Kõige uuemaks varsiooniks on täielikult uuendatud L-419NG, mille tootmise õigused on omandanud Venemaa ettevõte. Lennuki hind on vahemikus 2,2-2,4 milj $. Tänaseks on toodetud üle 1200 lennuki.

Eestisse toodud lennukite ajalugu on Rein Porro mälestustes järgmine:

Pärast Eesti taasiseseisvumist soovis Saksamaa Kantsler Helmut Kohl teha lennuki L-410 näol kingituse president Arnold Rüütlile. Asjaolusid läksid uurima Lennuameti peadirektor Mati Sõrmus ja instruktor-piloot Rein Porro. Kohapeal selgus, et valida sai 12 sellist tüüpi lennuki hulgast, mis kõik olid eriotstarbelised dessantvariandid. Sellised lennukid presidendile kasutamiseks ei sobinud, kuid koheselt idanes mõte taotleda 5 sellist lennukit meie Õhuväele. Selline mõte esitati ka selleaegsele Saksmaa suursaadikule Eestis Henning von Westinghausenile. Vastuseks teatati, et Saksamaa ei või varustada teiste riikide militaarstruktuure. Arutati ka teisi võimalikke kasutusvaldkondi kus seda lennukit võiks kasutada – piloodikoolituse väljaõpe, piiride patrull, jne. Aktiivset suhtlust saksa poolega pidas instruktor-piloot Rein Porro, kooskõlastades oma tegevust Mati Sõrmusega.

Lõpptulemuseks teatas saksa suursaadik, et Saksamaa on otsustanud Eestile kinkida 2 sellist lennukit. Esimese lennuki L-410 tähisega ES-EPA toomiseks moodustati meeskond: Rein Porro (komandör), Jaanus Nuut (2. piloot) ja Kalle Allikson (insener). Lennuk startis Frizzeni lennubaasist 2.11.92 kell 9.48, tegi vahemaandumise Vilniuses ja maandus 15.19 Tallinnas. Teise lennuki L-410 tähisega ES-EPI toomiseks moodustati meeskond: Rein Porro (komandör), Tarmo Paju (2. piloot) ja Kalle Allikson (insener). Lennuk startis Frizzeni lennubaasist 16.12.92 kell 10.51, tegi vahemaandumise Vilniuses ja maandus 16.55 Tallinnas. Piirivalve Lennusalga piloote hakati koolitama 09.02.1993.a.

3.-4. juunil toimusid Eesti Lennupäevad 20017. Lisaks tavapärasele oodatud akrobaatikapilootide esinemistele oli selle aasta Lennupäevade tõmbenumbriks NATO liitlaste moodsa soomustehnika kohalolek.

Ameerika päritolu hävituslennuk F-4 Phantom II, mida lennundusmuuseum peaaegu 14 aastat ootas, on lõpuks jõudnud Saksamaalt Eestisse. Lennuki mahalaadimine vedukitelt ja seejärel kokkumonteerimine algas laupäeval, 21.01.2017.

Laupäeval 21. mail 2016 korraldati motoralli HAMC Tartu Estonia Poker Run 2016. Ralli üks kontrollpunkt asus Eesti Lennundusmuuseumis. Lennundusmuuseum tagas kontrollpunkti läbijatele tasuta muuseumi külastuse. Motorallist osavõtjaid oli 340.

20. mail 2016, külastas Eesti Lennundusmuuseumi kaitseminister Hannes Hanso, teda saatis hr. Jaan Õunapuu. Arutati edasist võimalikku koostööd Eesti Lennundusmuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Kaitseministeeriumi vahel.

19. mail 2016 saabus Eesti Sõjamuuseumist Lennundusmuuseumi  õhutõrje osakonna eksponaatide täienduseks kaks olulist eksponaati: saksa õhutõrjekahur Flack 88 ja soomustatud komandopunkt BTR 60K. Mõlemad vajavad restaureerimist.

6. mail 2016 jõudis Lennundusmuuseumisse haruldane Vene hävituslennuk MiG-25. 
MiG-25 montaaž muuseumis lõpetati 17. mail 2016.a.