27.08.2019 – 01.09.2019 toimus Moskva lennundusnäitus MAKS-2019. Eesti Lennundusmuuseumi esindajad külastasid neid üle ühe aasta korraldatavaid Moskva Lennupäevi. Eksponeeritud oli, nagu ikka, Venemaa kui lennunduse suurriigi ajalugu ja tänapäev. Mõningate eranditega koosnes ekspositsioon ja osalejate nimekiri oma riigi esinejatest, välisosalejaid oli väga vähe. Ilmselgelt lasub korraldajate õlgadel Venemaale rakendatud sanktsioonide pitser. Arvukaid ajaloolisi eksponaate esindas teiste hulgas juba ka reklaampalakatil olev ülehelikiirusega reisilennuk Tu-144.
Tänapäevast lennutehnikat esindasid Su- 27, Su-34, Su-35, MiG-29, MiG-35, aga ka helikopterid eesotsas maailma suurima helikopteriga Mi-26.
Jõuline ründelennuk Su-34
Mitmeotstarbeline hävituslennuk MiG-35
Maailma suurim helikopter Mi-26
Uudiseksponaatidest olid mõjukamad esmakordselt lennus esitletud reisilennuk MC-21, mitmeotstarbeline helikopter Mi-38T, helikopter Ka-62, varghävitaja Su-57 ja juhukülalisena imposantne Airbus A350.
Kauaoodatud reisilennuk MC-21
Üldotstarbeline helikopter Mi-38T, mis on 2019.aastast seeriatootmises
Üldotstarbeline helikopter Ka-62
Varghävitaja Su-57
Eriotstarbelise transpordilennuki Beluga maketi taustal seisab Airbusi uusim laia kerega lennuk A350.
Lennuprogramm oli sarnane eelmiste lennupäevade omale ja algas alles päeva teises pooles. Külalisesinejaid oli vähe. Selle korvas aga Su ja MiG de kõrgem pilotaaz. Tõeliselt võimsa mulje jättis demolennul Airbus A350. Üheks meile tuntud lennugrupiks oli Baltic Bees Lätist.
Lennupäevade rahvusvahelist taset tõstis Hiina ametlik partnerlus. Hiinlastel oli oma paviljon, mille ekspositsioon, tõsi küll, jäi liiga üldiseks. Nagu varem öeldud, osales seisuplatsil ja demolennus reisilennuk Airbus A350 ja brasiillaste Embraer 195-E2.
Lennundusnäituse poliitilist taset tõstis kindlasti Venemaa Presidendi Vladimir Putini ja Türgi Presidendi Redzen Taiip Erdogani näituse külastamine.
Vladimir Putin tutvustab Erdoganile varghävitajat Su-57.
Teadupärast on kahe NATO liitlase, USA ja Türgi vahel puhkenud tõsine konflikt põhjusel, et Türgi ostab USA „Patriot“ õhutõrjesüsteemide asemel Venemaalt õhutõrjesüsteeme S-400. Sellest asjaolust põhjustatuna keeldub nüüd USA täitmast varghävitajate F-35 tarnelepingut Türgiga. Nüüd, juhust kasutades, pakub Venemaa F-35-le võimalike asendajatena kahte oma lennukitüüpi – SU-35 või Su-57.
Su-35S tõusul.
Tõsi, mõlemad Venemaa lennukid on oluliselt raskemast kaalukategooriast kui ameerika F-35. Samas arvavad spetsialistid, et eeliseid on nii Venemaa kui USA lennukil. Väga oluline asjaolu on hind ja siin pidavat venelastel olema mitmekordne konkurentsieelis. Üks mis kindel, President Erdogan survestab jõuliselt president Trumpi.
Tavapärselt on MAKS-idel esindatud Venemaa õhutõrje kompleksid ja lennukitel kasutatav rakettrelvastus. Teada on, et Venemaa õhutõrje võimekus on maailma üks paremaid. Relvastuses on väga suures spektris õhutõrje komplekse. Viimastel aastatel on üks enim reklaamitavaid TOR-õhukaitsesüsteemid. Need kompleksid on paigutatud erinevatele vedukitele, nii kõrbes kui arktikas kasutatavatele vedukitele.
TOR kompleksi õhutõrjerakettide 9N334D konteiner
Õhutõrjekompleks 9K331MDT „TOR-M2DT“
Õhk-õhk ja õhk-maa rakettide valik oli suuresti tavapärane, aga esitlused olid suurejoonelised. Samaaegselt majaseina suuruse angaari seinal näidatavate videotel rakettide kasutamisega esinesid ekraani ees tempokalt daamid elektriviiulitega. See pilt oli mõneti võõrastav, aga võimas. Kokkuvõtteks võiks öelda, et sanktsioonide kestmise tingimustes on Moskva lennundusnäitus vajalik ennekõike venemaalastele oma enesetunde parandamiseks ja alles seejärel turunduseesmärkide realiseerimiseks.